Psühholoogia Vaba Tõlgendus
12:17 AM Posted In leiunurk Edit This 0 Comments »
Suhtlemine ehk kommunikatsioon
Loomade seas on levinud mitmesuguseid ühiselu vorme (nagu VabaAjaKeskus) ja ühiseluliste liikide (VabaAjaKeskuse elanike) käitumise määramisel on otsustav roll sellisel käitumismehhanismil nagu suhtlemine (pidev, igapäevane/-öine ja kõiki teisi naabreid kergelt ahistav).
Suhtlemise eesmärk on grupiliikmete (patsientide) liikumise (töö, kool, pood, raamatukogu, wc jne.) ja ühise tegevuse (rohkem või vähem spontaansed koosviibimised ja fiestad) koordineerimine, liigikaaslaste ja konkreetsete isendite äratundmine (ülesande raskus on võrdeline tarbitud alkohoolsete jookide kogusega), sigimishuvist ja oma suurepärastest väärtustest teadaandmine (no comments), jõuvahekordade paikapanemine (kes ikkagi on VabaAjaKeskuse boss ja kes jääb puhastusteenistuse peaspetsialistiks ning keraamiliste esemete hüdrateraapiaeksperdiks) ning ohu eest hoiatamine (erinevad jõustruktuurid, Neo Rott, palat 4 jms).
Suhtluskanaleid on sealjuures väga erinevaid (blog, telefon, kiri, sõnavahetus) ja sõnumid, mida edastatakse, erinevad nii sisult kui ka vormilt. Igal suhtluskanalil - haistmine, kuulmine, võnketundlikkus (!), kompimine (yesh) ja nägemine - on erinevates elukeskkondades omad eelised ja puudused, mistõttu vastavalt edastatava informatsiooni olulisusele ja elukeskkonna omadustele kujunevad liigi (VabaAjaKeskuse patsiendid) piires eelistatumad kanalid (käesolev blog). Keemilised signaalid on evolutsiooniliselt kõige vanemad suhtlusvahendid, sest nende tootmine ja vastuvõtmine ei eelda keerulise ehitusega spetsiaalseid organeid (loe: aju olemasolu). Väga paljusid sõnumeid kannavad ka liigutused ja poosid, mis teinekord moodustavad keerukaid käitumismustreid. Tervetest mustritest moodustuvad pooside ja liigutuste komplektid on sagedased paaritumishuvi ja agressiivse suhtumise väljendamisel ning sisaldavad enamasti millestki lähemale või kaugemale liikumist, eriliste tunnustega kehaosade esiletoomist, häälitsusi ja väljendusrikastesse poosidesse tardumist.
(mugandatud Psühholoogia õpikust gümnaasiumile, 2006)
Loomade seas on levinud mitmesuguseid ühiselu vorme (nagu VabaAjaKeskus) ja ühiseluliste liikide (VabaAjaKeskuse elanike) käitumise määramisel on otsustav roll sellisel käitumismehhanismil nagu suhtlemine (pidev, igapäevane/-öine ja kõiki teisi naabreid kergelt ahistav).
Suhtlemise eesmärk on grupiliikmete (patsientide) liikumise (töö, kool, pood, raamatukogu, wc jne.) ja ühise tegevuse (rohkem või vähem spontaansed koosviibimised ja fiestad) koordineerimine, liigikaaslaste ja konkreetsete isendite äratundmine (ülesande raskus on võrdeline tarbitud alkohoolsete jookide kogusega), sigimishuvist ja oma suurepärastest väärtustest teadaandmine (no comments), jõuvahekordade paikapanemine (kes ikkagi on VabaAjaKeskuse boss ja kes jääb puhastusteenistuse peaspetsialistiks ning keraamiliste esemete hüdrateraapiaeksperdiks) ning ohu eest hoiatamine (erinevad jõustruktuurid, Neo Rott, palat 4 jms).
Suhtluskanaleid on sealjuures väga erinevaid (blog, telefon, kiri, sõnavahetus) ja sõnumid, mida edastatakse, erinevad nii sisult kui ka vormilt. Igal suhtluskanalil - haistmine, kuulmine, võnketundlikkus (!), kompimine (yesh) ja nägemine - on erinevates elukeskkondades omad eelised ja puudused, mistõttu vastavalt edastatava informatsiooni olulisusele ja elukeskkonna omadustele kujunevad liigi (VabaAjaKeskuse patsiendid) piires eelistatumad kanalid (käesolev blog). Keemilised signaalid on evolutsiooniliselt kõige vanemad suhtlusvahendid, sest nende tootmine ja vastuvõtmine ei eelda keerulise ehitusega spetsiaalseid organeid (loe: aju olemasolu). Väga paljusid sõnumeid kannavad ka liigutused ja poosid, mis teinekord moodustavad keerukaid käitumismustreid. Tervetest mustritest moodustuvad pooside ja liigutuste komplektid on sagedased paaritumishuvi ja agressiivse suhtumise väljendamisel ning sisaldavad enamasti millestki lähemale või kaugemale liikumist, eriliste tunnustega kehaosade esiletoomist, häälitsusi ja väljendusrikastesse poosidesse tardumist.
(mugandatud Psühholoogia õpikust gümnaasiumile, 2006)
0 comments:
Post a Comment